Modern Estonians are not known to be religious yet many admit to being spiritual. For hundreds of years Estonians have celebrated Hingedepäev, the day when it is believed that the veil between the world of the living and that of the dead is thinnest. Honouring the memory of ancestors is important to Estonians and so the custom of placing candles by windowsills and on graves is a nice way pay tribute to loved ones.
Hingedepäev poem by Uno Sikemäe
Puud vaikusesse tardunud on talves,
nad varjudega puudutavad maad.
Ma sõbra kalmu juures peatun palves,
kui taevavõlvil tähed säravad.
Siis küünlatulukesi aknalaual
ka kadusoojas helendama lööb,
õrn tähesära armastuse haual
kui hingevalus helgib läbi öö.
Sel ööl sa kuuled tulijate sammu
ja märkad puude varjus ootajaid.
Taas kordub see, mis ununenud ammu,
näed silmi teelt su poole vaatavaid.
Sel ööl kõik hinged koju tulla tahaks,
sel ööl ei seata riivi koduust.
Sel ööl ei panda võõraid hääli pahaks,
sel ööl käib ringi palju igatsust.
Saan oma leinavalust teada anda,
kui lilleõit su kalmu peale säen.
Võin oma palveid veelkord üle anda,
on hingedele selleks jäetud päev.
